Kas sa tead, kuidas püstitada efektiivseid treeningeesmärke?

Püstita realistlikke eesmärke

1. Efektiivsete eesmärkide püstitamine põhineb meie treeningu peamisel eesmärgil (kas see on harrastusliku, professionaalse, taastusravi vms eesmärgiga). Samuti peaks eesmärgid olema kooskõlas vanuse, kehaliste tunnuste, motoorsete ja funktsionaalsete oskuste, terviseseisundi ja võimalustega (materiaalne, rahaline, ajaline). Need aga omakorda nõuavad enda seisundi põhjalikku analüüsi.
2. Eesmärkide seadmisel on hea neid ühendada varasemate (kui me oleme juba varasemalt treeninud) ja tulevaste eesmärkidega, sest regulaarne treening on pikaajaline protsess ning eesmärkide ühendamine peaks toimuma loogilises järjekorras.
3. Treenimise käigus on oluline endalt pidevalt küsida, kas püstitatud eesmärgid on sobivad meie kehalise võimekuse taseme, motoorsete oskuste, teadmiste ja huvidega. Saades aru, et eesmärgid ei ole optimaalselt püstitatud, näiteks on meie treening muutunud mõne objektiivse (nt. vigastus) või subjektiivse (nt. motivatsiooni tase, läbipõlemine) põhjuse tagajärjel. Sellisel juhul on oluline eesmärgid üle vaadata ning neid vastavalt muuta.
4. Olenemata eesmärgist on igapäevane proaktiivsus oluline ning peamine faktor eesmärkide saavutamisel.
    

Optimaalne eesmärkide jaotus

1. Kui samaaegselt püstitatakse mitu eesmärki, on hea need eesmärgid järjestada olulisuse alusel, sest kõik lõppeesmärgid ei ole sama tähtsusega. Näiteks, kui alustada treenimist algaja tasemelt või pärast vigastust, on olulised teistsugused eesmärgid võrreldes eesmärkidega kui ollakse tippvormis. Sportlase lühieesmärgid võistlusspordis võivad ka erineda konkreetsest treeningtsüklist tulenevalt
2. Kirjuta eesmärgid üles ning tõsta esile kõige olulisemad (märgi need üles suurema kirjaga või kasuta erinevaid värve).
    

Eesmärkide saavutatavus

1. Eesmärgid peavad olema realistlikud ja väljakutsuvad; me peaksime suutma neid lõpuks saavutada, kuid mitte liiga lihtsalt. Eesmärgid peavad meid proovile panema ning olema inspireerivad. Siis pakuvad nad järjepidevat motivatsiooni ning uhkusetunnet kui nad on saavutatud.
2. Üle jõu käivad eesmärgid, mida me kunagi saavutada ei suuda, vähendavad motivatsiooni, põhjustavad pidevat stressi, ärevust ning läbikukkumise tunnet. Kõik see takistab treeninguid või oma potentsiaali saavutamist.
3. Vastupidiselt, liiga lihtsasti saavutatavad eesmärgid ei ole samuti motiveerivad ning vähese pingutuse tõttu on areng enamasti tühine. Lihtsate eesmärkide saavutamine ei paku rahulolu ning võib tekitada hirmu suuremate ja raskemate eesmärkide püstitamisel.
4. Olles teadlik oma saavutustest on oluline eesmärke oma teekonna jooksul ka vastavalt muuta.
    

Mõõdetavad eesmärgid

1. Eesmärgid peaksid olema mõõdetavad, et lihtsasti määrata, kas nad on saavutatud või ei. Tagasiside monitoorimise teel annab tunde, et ollakse õigel teel ja vastutatakse ise oma eesmärkide püstitamise eest.
2. Eesmärkide progressi monitoorimiseks, võib kasutada treeningpäevikuid, erinevaid märke (☺, ♡, ✌), julgustavaid sõnu lähedastelt või erinevaid platvorme, mis aitavad eesmärkide poole püüelda.
    

Ajaliselt mõõdetavad eesmärgid

1. Kõikide eesmärkide puhul peaks määrama tähtaja, mis ajaks soovitakse neid saavutada.
2. Enamasti on hea püstitada pikaajalisi eesmärke (aastaks või pikemaks ajaks), mis on vähem konkreetsed. Me ei tea, kas me suudame oma pikaajalisi eesmärke saavutada, sest nende saavutamine oleneb tihtipeale erinevatest faktoritest, mille üle on meil vähe kontrolli. Näiteks muutused elustiilis, pidev füüsiline ja motoorne areng või näiteks tehniliste oskuste kiire areng, mis on olulise mõjuga näiteks suusatamisel või tennist mängides. Samas on pikaajalised eesmärgid olulised kindlustamaks seda, et liigutakse õiges suunas oma igapäevase planeerimisega.
3. Lühiajalised eesmärgid on olulised tagasiside saamiseks (lühemaks ajaks, nt. 6 nädalat). Need peaksid olema väga konkreetsed, kontrollitavad ja olema valmis muutuma vastavalt muutustele eluolus.
    

Eesmärkide konkreetsus

1. Lühiajalised eesmärgid peavad olema konkreetsed ja lihtsad; mida üksikasjalikumad on püstitatud eesmärgid, seda lihtsam on kontrollida, kas oleme eesmärkide saavutamise poole teel.
2. Kui treenitakse koos treeneriga peab usaldama tema teadmisi eesmärkide püstitamisel tema erialasele kogemusele tuginedes. Et püstitatud eesmärgid kajastaksid sinu individuaalseid võimeid; on väga oluline, et eesmärgid on selged nii treenerile kui ka sulle, et vältida arusaamatusi treeningu käigus.
3. Kui sa oled kogenum sportlane, siis tihtipeale püstitatakse tulemuslikke eesmärke koos treeneriga. .
    

Eesmärgi atraktiivsus ja meeldivus

1. Eesmärgid, mis on meeldivamad, saavutatakse enamasti kiiremini, sest nende puhul on motivatsioon kõrgem.
2. b) Meeldivad eesmärgid on käegakatsutavad, kuid samas piisavalt kauged, saavutatavad ja individuaalselt väljakutsuvad. Näiteks algaja jooksja puhul hea eesmärk joosta 30 minutit järjest tempoga, mille käigus on võimalik kaaslasega ka vabalt juttu rääkida, on. Samas edasijõudnud jooksja jaoks on hea eesmärk läbida järjest mõni pikem distants – 10 või 15 km. Selliste eesmärkide saavutamine tekitab rõõmu ning motivatsiooni ja valmistab meid ette järgmiseks väljakutseks.